5. päev, L. 30.05

5. päev, L. 30.05

Ärkasin jälle kell 7, jalutasin ringi ja vaatasin veel mingeid omi asju, kirjutasin blogi. Kella 9 istusime O.B. Starbucksis (latte ja tomati-basiiliku panini-nomm) ja olime kõik ametis CVde kirjutamisega + blogi, milleni ma ei jõudnudki. Aga mõne tunni pärast läksime tagasi koju ja kutsusime Lyfti (taxify sarnane), aga ei ole taksod, inimesed oma autodega sõidavad ringi, veavad teisi( võtavad taksodelt tööd ära). Tuli suursuur Cadillac ja me sõitsime IKEAsse, woohoo.

Mitu tundi showroomi ja marketplace’i, niiet kokku ostsime igasugust kraami, igaüks umbes 100$ väärtuses. Mina ostsin riidepuud(2x4), kausi, kõrgema äärega taldriku, IKEA klaasi!, padja, padjapüüri/ lina/ fitted-lina komplekti, madratsi, pleedi, käterätiku.

Ühisesse ostu läksid tualettharjad, potid(3), pann, pannilabidas, lamp. Tagasi tulime ka Liftiga ainult et Mitsubishi v6ga ja no ei mahtunud ära. Aga saime koju, ja toad sai sisustatud. Voodi on parim! Käisime veel äkotoidu poes ja ostsime organic toitu - väga popp siin communitys. Tulime tagasi, nüüd väike blogikirjutamine ja häng.

4. päev, R. 29.05

4. päev, R. 29.05

Ärkasin pool 7, käisin pesus ja hakkasin uuesti kortereid uurima. Kadri ärkas ka suht varsti ja meil oli kokku lepitud kohe ka kaks kohtumist, nüüd siis juba Ocean Beachil. Ka Kati-Leenul, Helenil ja Merlil polnud just edukalt otsingud läinud. Niisiis jagasime ära, et me otsime O.B-l ja nad vaatavad veel Mission Beachil või kuskil veel seal naabruskonnas.

Kell 11 oli meil kohtumine päris kaugel rannast (umbes pool h juba käidud poeni ja siis veel mõned minutid jalutamist), korter oli suhteliselt kõle ja pime, kõvad, mustad puust põrandad ja asus kohe suure liiklustee kõrval. Aga mõtlesime, et ikka lähme ja vaatame selle koha ka üle.

Enne seda, kella 10ks oli meil kokkulepitud kohtumine hostide juurest vaid 5minuti kaugusel. Brighton Beach 4865. Ilus, avar, suur köök ja elutuba, kaks magamistuba, kaks vannituba, hulgaliselt kappe ja panipaiku ja vaip, üle terve korteri.

ME SAIME KODU! Ilmselt see vaip mind ära võlus.
https://www.google.com/maps/place/4865+Brighton+Ave,+San+Diego,+CA+92107/@32.748887,-117.246006,3a,52.5y,207h,90t/data=!3m4!1e1!3m2!1sDqNADm_gHtdHAqONFpLBhQ!2e0!4m2!3m1!1s0x80deaa38465d5793:0x58cd1b4d46fc35e0!6m1!1e1

1800$ on kuu üür ja deposit sama palju. Helen ja Merli jõudsid ka kiiresti poole 13ks juba korterit vaatama. Oli kiire, kuna meie landlord pidi 13st sõitma ära LAsse. Seega siis olime alguses 4kesi, kuna Kati oleks oma hostide juurde sisse saanud alles kella 18ajal ja pidime saama kokku 3600$. Meil jäi puudu 1415$  ja läksime siis panka, et raha juurde võtta. Pidime tegema moneyorderi aga selleks et seda teha, oleksime pidanud tegema pangakonto, mis selle panga (Union bank) suhtes oleks tähendanud 150 raha sissepanekut, mida meil lihtsalt ei olnud, olles kõik juba raha välja võtnud ja 3600 kokku saanud. Seega me ei teinud seda, ja niisama veider oli see, et panka sai sisse vaid ükshaaval, seistes kahe ukse vahel.

Helistasime landlordile ja ta lubas selle siiski meie eest teha, öeldes, et tal ei tulnud pähe, et meil pole ju kontot. Niisiis, meil on KODU! Mina ja Kadri läksime oma hostide poole omi asju võtma ja Helen ja Merli läksid meile võtmeid tegema! Tõime kohvrid ära ja tegelesime ilmselt tunde kõigi nende rahade ja pangaprotsentide väljakirjutamise ja arvutamistega. Aga saime tehtud. Käisime O.B Mehhiko Nati’s söögikohas ja superhea oli! Läksime poodi ja ostsime punaseid party-topse, tualettpaberit, 12-pack corona’t, ja suure šampuse. Korteriliigud algasid poole 20ajal ja umbes kella 22st läksime juba magama. Kati-Leenu oli mõtteis meiega!

3. päev, N. 28.05.

3. päev, N. 28.05.

Ärkasime, hommikusöögiks oli kohe väike Geishabatoon, no ei suutnud vastu panna. Pidime linnas kokku saama, aga meil õnnestus hiljaks jääda. Otsustasime võtta hostide rattad ja üks neist läks juba ¼ tee peal katki, kett tuli maha ja jäi rattakoopa kaitsme taha kinni. Õnneks on siin üliabivalmid inimesed. Meie ratast parandati kahel korral, üks mees peatas maanteel auto ja tuli meile appi, hullem väänamine tungraua ja puulauaga käis, teised olid kaks mehhiklast ja see kord siis juhtus juba Pacificul.

Aga jep, meie korteriotsingud ei andnud üldse tulemust ja liikusime oma ratastega juba 4 aeg tagasi O.Biisse. Käisime poes kuskil kaugel, tõime salatit ja avokaadot , tomatit ja veel igast häid asju(sojapiim!!). Ja siis läksime kell 19 magama. Patrick tahtis meiega see õhtu ka veel välja minna, aga jh, ilmselgelt olime nii läbi omadega, et jäi ära see nali. Vähemalt vaatasin ära Game of Thrones’i.

2. päev, K. 27.05.

2. päev, K. 27.05.

Minu USA number: 18582577665

Ärkasime kuskil 10 ajal ja sättisime end valmis liikumaks Ocean Beachi(O.B.) poole, kus meie korteriotsingud pidid alguse saama. Mõtlesime, et läheme jala, et mis see 40-50 minutit siis ära ei ole. Jalutasime paar blokki ja küsisime ühe mehe käest(Matt), kas me ikka läheme õigele poole. Tema vastus meie küsimusele oli puhas hämming – sinna jalutamine ei ole võimalik, 40 võtab liiga kaua aega . Niisiis ta suunas meid oma venna, Rossi, poodi O.B. bikes ja saime sealt kõrvaloleva hosteli soodukaga rattad 8h-ks. Whoop.

Kokkusaamispunktiks sai ja jäi Starbucks( 1 ebaõnnestunud kohustuslik pilt). Ootasime teisi ja tegime mitmeid kõnesid. Igal pool oli kas 6m/8m/ 1 year lease või korterid juba otsas. AVAlon apartments’is ei võetud meid üldse jutule sest neil olevat uus poliitka( kuu vanune, toimib ainult pacific beachil ja downtownis), nimelt vajatakse good credit historyt, mida meil ilmselgelt siin veel ei ole. Suhteliselt lootusetu seis. Aga siis sõitsime niisama ringi ja otsisime linna peal rendisilte. Leidsime ühe päris hea koha, aga kuna omanik kohe kõrval siis väga ei vea me oma 8-liikmelise seltskonnaga seal välja, kui 4 on lubatud. 3000 üüri kuus pluss depo 1500, iseenesest hea pakkumine. Tulid ka summa 3000/3000 month/depo ja 5500/2000.

Saime kokku ühe ameerika-eestlasega, kes on ka igati valmis meid aitama, uuris ja näitas ka mingeid erinevaid variante, suuremad ostud saame ilmselt temaga tehtud.

Liikusime kogu aeg oma cruiseritega, niiet kokkuvõttes oli see päeva parim otsus rattad siiski võtta. Käisime söömas The Fred’s mexican food’is, mis nagu õhtul selgus, oli üks halvemaid valikuid üldse kogu Pacific Beachi mehhiko toidukohtadest. Ei tea. Liikusime pärast korteriotsinguid Kadriga tagasi O.B. sse ja viisime laenutatud rattad tagasi Rossi poodi. Parasjagu oli samal tänaval The Farmer’s market, ehk siis kohalikud tegijad tulevad kokku ja müüvad/annavad proovida oma parimaid tooteid(mesi)/ juur-, puuvilju ja kõike muud, mida hing ihaldab, lõpetades ehete ja riietetega.

Jõudsime tagasi hostide juurde ja uurisime, mis neil plaanid õhtuks on. Ise täiesti väsinud aga läksime siiski välja, käisime „the best place to eat“is O.B. Noodle’s. Jõime mingit lavendli kokteili, halb. Liikusime sealt edasi, sest pärast kella 22t neil puudus alcohol license. Oh well, pärast 00i olime täiega rebelid ja olime alkoholipoes ( 7am-2am). Ja siis pärast seda kiirelt koju magama. Jei.

USA, San Diego, Ocean Beach. Eellugu ja 1.päev

Eellugu: eestlased lähevad maailma vallutama, ehk siis 5 vaprat põnevusterohkel teel.

26.05.2015

1. päev

Hommik, raske äratus kell 4:45 pärast paaritunnist und. 5:30 juba lennujaamas koos vägevate sõpsudega ja esimesed pseudopaanikad hakkavad juba peale (Kadri). Lisaks
Niisiis 6:45 on turva(narkotesti võtt)kontroll läbitud ja 7:15 juba neljatuule poole teel. 1h ja ees ootab pikk istumine Stockholmis.

Lõpuks on LA piletid käes ja lendleme pilvede ning udu keskel. Lennuk on vägev suur, selline, mida ainult filmis olen näinud =) Super keepsmiling teenindus ja hea söök! Pleed jäi pätsamata ja sai omaks hoopis 5$ eest ning elamust ja "super nice stay'd" andis vägev touchscreen tooli seljatoel. All pool pilvi laiusid suured jäemäed ja tohutu rohelus. Mida rohkem LA poole, seda laiemaks muutusid kiirteed ja elumuerajooni. Jah, igal elumajal on oma bassein.


Pärast 20h+ ülevaloldud aega jõudsime lõpuks kohale - Los Angelesse. Võtsime väikese lennujaama shuttle'i ja sõitsime ca 1,5-2h rongijaama (LA Union Station), et sealt jätkata teed oma San Diegosse.
Kuna lennukis puudus WIFI ja rongis puudus WIFI, kus see pidi olema, siis jäi tegemata ka kohene programmi check-in, kuna erinevatele transportidele jõudmisega oli kiire. Lisaks oli meil probleem, kuidas saada ühendust meie Couchsrufingu hostperega. See õnnestus alles 3h hiljem, kui ootasime juba San Diego Union Stationis teiste (Helen, Kati-Leen, Merli) hoste. Ja WIFI saabus koos viimastega.

Oh seda rõõmu, kui saime kõik vajaliku info (nt telefoninumber!! küsi alati ennetades esimese asjana) ja Patrick ja Melanie oma superLexusega ette sõitsid. Jõudsime oma esimesse koju. Ja neil on kõige ägedam inglise buldog, kes rulatab ja surfab?! How awesome is that? Lisaks on meil 2e voodiga sviit.

Selgub, et kolmapäevad  on pidupäev ja seega ootab meid ees FarmMarket (koos paljude hipidega :D) ja õhtul veel mingi pidu. Eks saab siis näha!

Paberimajandus: I-94 number sai kiirelt tehtud, homme on vaja ruttu leida endale telefon ja kõnekaart ja viia lõpule programmi Check-In. Oleme veel graafikus.

Päikest =)

Brüssel

13.08 esmaspäev

Eelmine õhtu oli väike rahulik istumine ja grill ja suur kolimisasjade pakkimine, magama jõudsime alles 12 ajal õhtul. Äratus oli kell 4 öösel. Kurk oli väga valus ja tegime veel teed. Lõpuks kuskil 5 paiku saime liikuma. Sõidusuuna võtsime Pärnu peale, vahepeal tegime ka peatuse laagri Statis, kust võtsime mõned hommikusaiakesed ja kohvi/kakaod. Gps ei tahtnud vahepeal kuigi head koostööd teha, ehk kui olime jõudnud Riia lähistele, siis tahtis meid ikka läbi Riia linna juhatada neid hommikusi tipptunde nautima. Siiski õnnestus meil teha väike ümberkalkulatsioon ja saime mindud natuke Riia eemalt Klaipeda poole. Mingeid uuemaid teid meie pisu Tomtom ei tunnistanud.

587km-e sõit võttis aega oluliselt vähem, kui bussiga sõites. Tähelepanu oli suunatud pidevalt ümbertoimuvale, nagu juhiks ise. =) Meist möödusid uhked autod ja kiirteedel sai ka korralike kiiruskatseid tehtud. Jõudsime siis lõpuks kella 13 paiku sadamasse, kus tee viis meid laevaga Kiili. Läbisime kontrollpunkti ja sõitsime läbi väikse tööstusala, kuni lõpuks jõudsime ka praamini. Meid juhatati kõige alla 3. tekilt 1. autotekile - palju ümberpööramisi ja sõiduoskust nõudvaid harjutusi. Lõpuks saime siiski hakkama kahe auto parkimisega. Võtsime koti selga ja otsisime üles laeva receptioni üles, et võtta oma kajuti kaardid.

Seadsime end sisse ja läksime miskit süüa võtma. Sõin kapsasuppi ja leiba. Õhtul oli meil juba planeeritud ka dinner buffet, nii et polnud mõtet väga korralikult midagi sisse ahmida. Poolteist tundi istusime laevas ja ootasime, millal see sõitma hakkab. Päris mitmed rekkad sai mahutatud laevale. Õhtusöök oli tavaline rabamine, kui juhtub olema rootsi laud - kõht sai topelttäis. Kuna kurk oli olnud juba reisi algusest ja eelmisest päevast saati valus ja kare, läksime poodi ja ostsime pudeli brandyt. Läksime lebotasime kajutis ja vaatasime filmi Johnny English Reborn, mida ma mingil põhjusel olen juba 3 korda nüüd vaadanud. Kõrvale käis tops brandyt. Kaks minimaalset lonksu ja korras - miks peaks keegi nii halva maitsega jooki üldse jooma.  Paraku oli järgmine päev tunduvalt parem ja usk rahvameditsiini on tõusmas. Pärast nn ravikuuri kolmandat päeva ei tulnudki enam joogi peale külmavärinaid ja tunnet, et sooviks oksendada. Öösel sai hästi magada, ilmselt oli seal oma osa ka brandyl.

14.08 teisipäev

Hommikul ärkasime enne 9-t, kiire pesu ja hommikusöögile. Kõht sai taaskord täis ja läksime pakkisime asjad ära, et tulla tagasi mööduvaid saari seirama. Proovisime minna kuskil 20 minutit enne oma autotekile, kuid meie teed takistas uks - restricted area, please go to reception or bar to be announced when cardecks are opened. Niisiis, vaatasime veel mööduvaid purjekaid ja lõpuks tuli ka luba autodeni minna. Laevast väljumine oli samuti omaette katsumus mäest üles sõitmisel ja pidevalt seisma jäämisel, kuid välja me saime.

Jätkasime oma teed nüüd juba Brüsseli suunas. Tegime peatuse bensiinijaamas, tualeti paus ja ka kütusevõtt. Sõitsime edasi. Päris uhked kiirteed ja sai ka 180 korraks välja võetud, kuivõrd Belgia kiirteedel üldiselt kiirusepiiranguid ei ole. Brüsselisse jõudes seiklesime mööda pisikesi tänavaid, äärmiselt segane liikluskorraldus valitseb siin. Sõidetakse, kuidas juhtub. Jõudsime kohale poole 21 ajal, vaatasime korteri üle ja läksime välja poodi otsima(poed on üldiselt hilja kinni, kuid mõned araablaste poed on siiski lahti). Poe leidsime kõrvaltänavast, poisid võtsid õlut ja ma endagi üllatuseks valisin Dr. Pepperi. Uurisime neilt, kust leiaks mõne söögi koha ja võtsime suunaks restorani Il Cavallino.

Mõtlesin, et oleks võinud suve jooksul itaalia keelt korrata, oleks ehk saanud mõned laused teenindajaga vahetada. Kõik väljendid oli peast pühitud. Võtsime Mattiasega pitsa ja Johannes ühe pastaroa. Väga sõbralik itaallanna teenindas meid, aga kui olime otsustanud ühe pitsa võtta kahe peale, muutus toon märgatavalt. Peab ütlema, et äärmiselt tore on omada mitut võõrkeele oskust. Nimelt, kui ta oli meilt tellimuse võtnud, läks ta itaalia keeles kirudes köögi poole: "... see pole ikka normaalne, üks pitsa kahepeale, neid välismaalasi ei tea ikka kunagi...". Ega sa ei eeldagi iga kliendi puhul itaalia keele oskust, aga tuleb olla ettevaatlik, et mainet hoida.

See selleks, ka pool pitsat oli üpris suur ja kõhu sai hästi täis

15.08 kolmapäev

püha poed kinni, express, suur pood, köha

16.08 neljapäev

ikea lidl söök oksana + ema köha

17.08 reede

leitud ikea boulangerie

Norra jätk

31.07 teisipäev

Hommikusöögi tegid meile tubli fänklubi. Puder, võileivad, kohv, muud joogid. Sõit Mesnaliast Hjerkinni hakkas varakult – 8 paiku. Meil pidi kontsert hakkama tund aega varem, sest pärast seda pidi kohe üks matus peale tulema. Selgus aga hoopis, et kontsert hakkab ikkagi planeeritul ajal kell 13 ja tegemist oli valehäirega – meile taheti hoopis rohkelt informatsiooni jagada selle koha ja kiriku kohta.

Øysteinsi kirikul, kus meil kontsert toimus, ei ole kogudust, vaid sellest kirikust käivad inimesed palverännaku ajal läbi. II maailmasõja ajal hävines kirik täielikult, kuid pärast seda ehitati see uuesti üles. Rahvast oli kontserdil päris uhkelt. Siin sai tehtud ka põhiline grupipilt. Lõunasöök toimus samas kirikus.

Jätkasime plaanipäraselt oma seiklust üles Dovre ühe mäe tippu. Lõbustasime oma lauludega seal üht saksaperet ja veel mõningaid turiste. Vaade oli loomulikult võimas ja maagiline. Kuigi meile toodi ekstra ka pikksilm, et uurida maastikku, siis ühtegi muskusveist ma kahjuks ei silmanud. Kuna neid kütiti nii palju, siis neid mõni aeg tagasi siinkandis ei leidunud. Muskusveisi toodi siia sisse umbes-täpselt 30. Hetkel peaks neid uitama ringi mägedes kuskil kolmesaja ringis.

Dovrest sõitsime kenake 3h(17-20) Trondheimi, kus meil oli õhtune koosolemine/õhtusöök(esimene soe söök/soojalihaga võileib ja veel vägaväga palju muud) kohaliku koori liikmetega, küll nende väheses koosseisus. Laulsime laule oma kavast ja mõnda laulu ka koos nendega. =) Edasi viis plaan magama. Ööbisime üliõpilaslinnaku ühikas.

01.08 kolmapäev

Hommikusöök toimus samas majas – sööklas. Seal oli igasugust tavaari – jogurtid, müsli, krõbinad. Kõik tundus võileibade kõrval suurepärane. Loomulikult ei puudunud menüüst siiski ka võileivad. Sain teada, et norrakad tarbivad 0,1%ja 0,7% piima. Piima ja vee segu? Asi on maitses. Pärast sööki sõitsime Trondheimi ekskursioonile. Külastasime suurt toomkirikut, saime spetsiaalselt piiskopi kutsega sissepääsupiletid, uhke. 

Sel päeval otsisime lõuna ajal Berdiga üles Burger Kingi. Algne plaani oli muidugi tervislikult ja sooja toitu süüa, aga kui tavaprae hinnaks osutub 18 eurot, siis see on natuke liiast. Seega läksime kindla peale välja nagu turistid ikka ja valisime burksi tee. Peab ütlema, et kõht püsis tunduvalt kauem täis. Võileivad pole ilmselt pikaks kõhu täishoidmiseks ettenähtud.

Sõit toimus edasi Hegrasse, kus käisime kindluses, mille Norra oli pärast Rootsi võimu alt vabanemist ehitanud, et end Rootsi eest kaitsta. Kella 17.30st oli meil ette nähtud õhtusöök – mis seal salata – võileivad ja hiljem ka kontsert Hegra kirikus. See oli üks suuremaid kirikuid, kus me esinesime ja vastuvõtt oli väga soe ning rohkete külalistega. Ööbisime samas kohas, kus eelmine päev. Interneti saamine ei olnudki nii ulmeline, kui esimestel päevadel tundus, st 1. päeval Norras seda saada ei olnud võimalik. Aafrika kämpingus netti samuti polnud, vaid tuli selleks ronida peamajja. Teistel päevadel sujus Wifi leidimine märksa mugavamalt. =)

02.08 neljapäev

Hommikusöök oli samuti jälle all sööklas. Sealt suundusime bussi peale, suutsin veel mõned sõnad Mattiasega vahetada, aga jah, kell 9 oli kiirelt kukkumas. Asjad pakitud ja bussi alla, sõit algas. Kaasa sisse vedasin magamiskoti, leiutasin väga mugava viisi, kuidas seda kõige efektiivsemalt kasutada – vaja on kahte inimest. (ärgem valesti aru saa) Läbisime jõudsalt 452km vahepealse piknikuga, lasime teha eelmises ööbimiskohas endale kaasa makarone, seega nüüd sai koos kõigi lisanditega makaroni salatit – ideaalne.

Jõudsime Sundsvalli, nägime metsas olevat valgusfoori, samuti möödusime hullumajast ja veel mõnest huvitavast kohast. Lõpuks jõudsime ka sihtpunkti erinevad majad, ööbisime ... Gatan majades (2tk). Õhtusöögiks tehti fännklubi poolt suppi. Kui enne oli tegemist tegelikult võisaiade söömisega igaks söögikäiguks, siis nüüd sai ka eesti musta leiba võiga supi kõrvale. Jalutasin veel enne söömist metsatukas ringi ja sõin mustikaid, ei olnud nii magusad, kui kodus. Magama.

03.08 reede

Hommikusöögi võtsime hostelist 68 SEK’i, selle lahendasime Berdiga ära, sai täpse summa söögi jaoks, isegi sente ei jäänud üle. Optimeerimine tuleb kasuks. Hakkasime siis 9 ajal uuesti sõitma, seekord siis Stockholmi sadama poole. Lõunaks olid meil samuti tee peale jäänud mõningad võileivad. Hommikul rottisime koos Berdiga, Karoliinaga abiga kaasa mõned võikud, et õhtul oleks midagi laevas süüa. Samuti oli alles veel makaronisalatit, mille söömistähtaeg ei olnud mitte kindla peale minek. Seega bussisõit läks meil Berdiga väga hästi, kõht ei saanudki ülitühjaks minna.

Umbes 16 aeg jõudsime sadamasse, kajutid olid jaotatud samamoodi. Istusime kajutisse ja kaks meie kaasreisijat oli põhimõtteliselt juba algusest peale juba kadunud. Vaatasime Berdiga lõpuks ära The Intouchables’i. Ülimalt hea film, kogu aeg naersin. Eriti midagi ei toimunudki, kuni laev sõitma hakkas. Sai salat ära söödud ja väike dušš tehtud ning siis juba minek kella 23ks Starlight showle. Kuna meil kahel inimisel oli järgimne päev sünnipäev, siis läksid ka nemad lavale ja said klaasikese šampi =) õnnitlused ja kommijagamised toimusid hiljem. 

Läksime pärast seda Berdiga karaoket vaatama. Algne plaan oli muidugi mitte laulma minna, aga jah, teadagi kuhu see lause viib. Utsitasin Berdi laulma "Saab, saab"i, ise istusin ja vaatasin, väga põnev. Siis hakkas Bert peale, et no ma võiks ikka ka minna. Pärast pikka valimist vaatasin laulu "Kaelakee hääl", et saaks võib-olla kahekesi minna.  Bert võttis sõnast ja läks pani nimed kähku kirja. Jessas, ma pole vist kunagi sellise hirmu tundnud esinemise ees. Jalad värisesid, süda puperdas ja tualett kutsus ka hirmasti. 

Aga enam polnud kuhugi põgeneda, meie nimed hüüti välja, läksime juba kohale ja mikrofonid käes, kui tuli üks teine mees, kes oli oma esinemisehetke maha maganud ja tahtis seda just nüüd saada. Meid lubati pärast teda uuesti lavale. Hakkasime laulma ja järsku tekkis väike tehniline rike ja laul jäi pooleli. Niigi närvid läbi  ja ikka jälle mängitakse nendega. Alustasime siis uuesti ja läksime võiduka lõpuni, ovatsioonid. Saime kõige parema esinejate tiitli. Milline õnn. Kuna me olime eelviimased esinejad siis saigi üsna pea karaoke otsa.

Suundusime edasi diskosaali poole, Mõned head lood tulid, kolmveerand kolm otsustasime, et aitab küll, pärast pikka 15 minutlist ootamist, et ehk tuleb see üks hea lugu ja siis on sellega korras. Aga ei. Läksime magama. Hommikul andsin oma viimse võiku Berdile pikale teele Tartusse kaasa ja suundusime koos nr 2 bussi peale. Jõudsime napilt peale, hommikune sport sai tehtud. Hüvastijätud ja jällenägemise soovid said edastatud. =)