Brüssel

13.08 esmaspäev

Eelmine õhtu oli väike rahulik istumine ja grill ja suur kolimisasjade pakkimine, magama jõudsime alles 12 ajal õhtul. Äratus oli kell 4 öösel. Kurk oli väga valus ja tegime veel teed. Lõpuks kuskil 5 paiku saime liikuma. Sõidusuuna võtsime Pärnu peale, vahepeal tegime ka peatuse laagri Statis, kust võtsime mõned hommikusaiakesed ja kohvi/kakaod. Gps ei tahtnud vahepeal kuigi head koostööd teha, ehk kui olime jõudnud Riia lähistele, siis tahtis meid ikka läbi Riia linna juhatada neid hommikusi tipptunde nautima. Siiski õnnestus meil teha väike ümberkalkulatsioon ja saime mindud natuke Riia eemalt Klaipeda poole. Mingeid uuemaid teid meie pisu Tomtom ei tunnistanud.

587km-e sõit võttis aega oluliselt vähem, kui bussiga sõites. Tähelepanu oli suunatud pidevalt ümbertoimuvale, nagu juhiks ise. =) Meist möödusid uhked autod ja kiirteedel sai ka korralike kiiruskatseid tehtud. Jõudsime siis lõpuks kella 13 paiku sadamasse, kus tee viis meid laevaga Kiili. Läbisime kontrollpunkti ja sõitsime läbi väikse tööstusala, kuni lõpuks jõudsime ka praamini. Meid juhatati kõige alla 3. tekilt 1. autotekile - palju ümberpööramisi ja sõiduoskust nõudvaid harjutusi. Lõpuks saime siiski hakkama kahe auto parkimisega. Võtsime koti selga ja otsisime üles laeva receptioni üles, et võtta oma kajuti kaardid.

Seadsime end sisse ja läksime miskit süüa võtma. Sõin kapsasuppi ja leiba. Õhtul oli meil juba planeeritud ka dinner buffet, nii et polnud mõtet väga korralikult midagi sisse ahmida. Poolteist tundi istusime laevas ja ootasime, millal see sõitma hakkab. Päris mitmed rekkad sai mahutatud laevale. Õhtusöök oli tavaline rabamine, kui juhtub olema rootsi laud - kõht sai topelttäis. Kuna kurk oli olnud juba reisi algusest ja eelmisest päevast saati valus ja kare, läksime poodi ja ostsime pudeli brandyt. Läksime lebotasime kajutis ja vaatasime filmi Johnny English Reborn, mida ma mingil põhjusel olen juba 3 korda nüüd vaadanud. Kõrvale käis tops brandyt. Kaks minimaalset lonksu ja korras - miks peaks keegi nii halva maitsega jooki üldse jooma.  Paraku oli järgmine päev tunduvalt parem ja usk rahvameditsiini on tõusmas. Pärast nn ravikuuri kolmandat päeva ei tulnudki enam joogi peale külmavärinaid ja tunnet, et sooviks oksendada. Öösel sai hästi magada, ilmselt oli seal oma osa ka brandyl.

14.08 teisipäev

Hommikul ärkasime enne 9-t, kiire pesu ja hommikusöögile. Kõht sai taaskord täis ja läksime pakkisime asjad ära, et tulla tagasi mööduvaid saari seirama. Proovisime minna kuskil 20 minutit enne oma autotekile, kuid meie teed takistas uks - restricted area, please go to reception or bar to be announced when cardecks are opened. Niisiis, vaatasime veel mööduvaid purjekaid ja lõpuks tuli ka luba autodeni minna. Laevast väljumine oli samuti omaette katsumus mäest üles sõitmisel ja pidevalt seisma jäämisel, kuid välja me saime.

Jätkasime oma teed nüüd juba Brüsseli suunas. Tegime peatuse bensiinijaamas, tualeti paus ja ka kütusevõtt. Sõitsime edasi. Päris uhked kiirteed ja sai ka 180 korraks välja võetud, kuivõrd Belgia kiirteedel üldiselt kiirusepiiranguid ei ole. Brüsselisse jõudes seiklesime mööda pisikesi tänavaid, äärmiselt segane liikluskorraldus valitseb siin. Sõidetakse, kuidas juhtub. Jõudsime kohale poole 21 ajal, vaatasime korteri üle ja läksime välja poodi otsima(poed on üldiselt hilja kinni, kuid mõned araablaste poed on siiski lahti). Poe leidsime kõrvaltänavast, poisid võtsid õlut ja ma endagi üllatuseks valisin Dr. Pepperi. Uurisime neilt, kust leiaks mõne söögi koha ja võtsime suunaks restorani Il Cavallino.

Mõtlesin, et oleks võinud suve jooksul itaalia keelt korrata, oleks ehk saanud mõned laused teenindajaga vahetada. Kõik väljendid oli peast pühitud. Võtsime Mattiasega pitsa ja Johannes ühe pastaroa. Väga sõbralik itaallanna teenindas meid, aga kui olime otsustanud ühe pitsa võtta kahe peale, muutus toon märgatavalt. Peab ütlema, et äärmiselt tore on omada mitut võõrkeele oskust. Nimelt, kui ta oli meilt tellimuse võtnud, läks ta itaalia keeles kirudes köögi poole: "... see pole ikka normaalne, üks pitsa kahepeale, neid välismaalasi ei tea ikka kunagi...". Ega sa ei eeldagi iga kliendi puhul itaalia keele oskust, aga tuleb olla ettevaatlik, et mainet hoida.

See selleks, ka pool pitsat oli üpris suur ja kõhu sai hästi täis

15.08 kolmapäev

püha poed kinni, express, suur pood, köha

16.08 neljapäev

ikea lidl söök oksana + ema köha

17.08 reede

leitud ikea boulangerie

Norra jätk

31.07 teisipäev

Hommikusöögi tegid meile tubli fänklubi. Puder, võileivad, kohv, muud joogid. Sõit Mesnaliast Hjerkinni hakkas varakult – 8 paiku. Meil pidi kontsert hakkama tund aega varem, sest pärast seda pidi kohe üks matus peale tulema. Selgus aga hoopis, et kontsert hakkab ikkagi planeeritul ajal kell 13 ja tegemist oli valehäirega – meile taheti hoopis rohkelt informatsiooni jagada selle koha ja kiriku kohta.

Øysteinsi kirikul, kus meil kontsert toimus, ei ole kogudust, vaid sellest kirikust käivad inimesed palverännaku ajal läbi. II maailmasõja ajal hävines kirik täielikult, kuid pärast seda ehitati see uuesti üles. Rahvast oli kontserdil päris uhkelt. Siin sai tehtud ka põhiline grupipilt. Lõunasöök toimus samas kirikus.

Jätkasime plaanipäraselt oma seiklust üles Dovre ühe mäe tippu. Lõbustasime oma lauludega seal üht saksaperet ja veel mõningaid turiste. Vaade oli loomulikult võimas ja maagiline. Kuigi meile toodi ekstra ka pikksilm, et uurida maastikku, siis ühtegi muskusveist ma kahjuks ei silmanud. Kuna neid kütiti nii palju, siis neid mõni aeg tagasi siinkandis ei leidunud. Muskusveisi toodi siia sisse umbes-täpselt 30. Hetkel peaks neid uitama ringi mägedes kuskil kolmesaja ringis.

Dovrest sõitsime kenake 3h(17-20) Trondheimi, kus meil oli õhtune koosolemine/õhtusöök(esimene soe söök/soojalihaga võileib ja veel vägaväga palju muud) kohaliku koori liikmetega, küll nende väheses koosseisus. Laulsime laule oma kavast ja mõnda laulu ka koos nendega. =) Edasi viis plaan magama. Ööbisime üliõpilaslinnaku ühikas.

01.08 kolmapäev

Hommikusöök toimus samas majas – sööklas. Seal oli igasugust tavaari – jogurtid, müsli, krõbinad. Kõik tundus võileibade kõrval suurepärane. Loomulikult ei puudunud menüüst siiski ka võileivad. Sain teada, et norrakad tarbivad 0,1%ja 0,7% piima. Piima ja vee segu? Asi on maitses. Pärast sööki sõitsime Trondheimi ekskursioonile. Külastasime suurt toomkirikut, saime spetsiaalselt piiskopi kutsega sissepääsupiletid, uhke. 

Sel päeval otsisime lõuna ajal Berdiga üles Burger Kingi. Algne plaani oli muidugi tervislikult ja sooja toitu süüa, aga kui tavaprae hinnaks osutub 18 eurot, siis see on natuke liiast. Seega läksime kindla peale välja nagu turistid ikka ja valisime burksi tee. Peab ütlema, et kõht püsis tunduvalt kauem täis. Võileivad pole ilmselt pikaks kõhu täishoidmiseks ettenähtud.

Sõit toimus edasi Hegrasse, kus käisime kindluses, mille Norra oli pärast Rootsi võimu alt vabanemist ehitanud, et end Rootsi eest kaitsta. Kella 17.30st oli meil ette nähtud õhtusöök – mis seal salata – võileivad ja hiljem ka kontsert Hegra kirikus. See oli üks suuremaid kirikuid, kus me esinesime ja vastuvõtt oli väga soe ning rohkete külalistega. Ööbisime samas kohas, kus eelmine päev. Interneti saamine ei olnudki nii ulmeline, kui esimestel päevadel tundus, st 1. päeval Norras seda saada ei olnud võimalik. Aafrika kämpingus netti samuti polnud, vaid tuli selleks ronida peamajja. Teistel päevadel sujus Wifi leidimine märksa mugavamalt. =)

02.08 neljapäev

Hommikusöök oli samuti jälle all sööklas. Sealt suundusime bussi peale, suutsin veel mõned sõnad Mattiasega vahetada, aga jah, kell 9 oli kiirelt kukkumas. Asjad pakitud ja bussi alla, sõit algas. Kaasa sisse vedasin magamiskoti, leiutasin väga mugava viisi, kuidas seda kõige efektiivsemalt kasutada – vaja on kahte inimest. (ärgem valesti aru saa) Läbisime jõudsalt 452km vahepealse piknikuga, lasime teha eelmises ööbimiskohas endale kaasa makarone, seega nüüd sai koos kõigi lisanditega makaroni salatit – ideaalne.

Jõudsime Sundsvalli, nägime metsas olevat valgusfoori, samuti möödusime hullumajast ja veel mõnest huvitavast kohast. Lõpuks jõudsime ka sihtpunkti erinevad majad, ööbisime ... Gatan majades (2tk). Õhtusöögiks tehti fännklubi poolt suppi. Kui enne oli tegemist tegelikult võisaiade söömisega igaks söögikäiguks, siis nüüd sai ka eesti musta leiba võiga supi kõrvale. Jalutasin veel enne söömist metsatukas ringi ja sõin mustikaid, ei olnud nii magusad, kui kodus. Magama.

03.08 reede

Hommikusöögi võtsime hostelist 68 SEK’i, selle lahendasime Berdiga ära, sai täpse summa söögi jaoks, isegi sente ei jäänud üle. Optimeerimine tuleb kasuks. Hakkasime siis 9 ajal uuesti sõitma, seekord siis Stockholmi sadama poole. Lõunaks olid meil samuti tee peale jäänud mõningad võileivad. Hommikul rottisime koos Berdiga, Karoliinaga abiga kaasa mõned võikud, et õhtul oleks midagi laevas süüa. Samuti oli alles veel makaronisalatit, mille söömistähtaeg ei olnud mitte kindla peale minek. Seega bussisõit läks meil Berdiga väga hästi, kõht ei saanudki ülitühjaks minna.

Umbes 16 aeg jõudsime sadamasse, kajutid olid jaotatud samamoodi. Istusime kajutisse ja kaks meie kaasreisijat oli põhimõtteliselt juba algusest peale juba kadunud. Vaatasime Berdiga lõpuks ära The Intouchables’i. Ülimalt hea film, kogu aeg naersin. Eriti midagi ei toimunudki, kuni laev sõitma hakkas. Sai salat ära söödud ja väike dušš tehtud ning siis juba minek kella 23ks Starlight showle. Kuna meil kahel inimisel oli järgimne päev sünnipäev, siis läksid ka nemad lavale ja said klaasikese šampi =) õnnitlused ja kommijagamised toimusid hiljem. 

Läksime pärast seda Berdiga karaoket vaatama. Algne plaan oli muidugi mitte laulma minna, aga jah, teadagi kuhu see lause viib. Utsitasin Berdi laulma "Saab, saab"i, ise istusin ja vaatasin, väga põnev. Siis hakkas Bert peale, et no ma võiks ikka ka minna. Pärast pikka valimist vaatasin laulu "Kaelakee hääl", et saaks võib-olla kahekesi minna.  Bert võttis sõnast ja läks pani nimed kähku kirja. Jessas, ma pole vist kunagi sellise hirmu tundnud esinemise ees. Jalad värisesid, süda puperdas ja tualett kutsus ka hirmasti. 

Aga enam polnud kuhugi põgeneda, meie nimed hüüti välja, läksime juba kohale ja mikrofonid käes, kui tuli üks teine mees, kes oli oma esinemisehetke maha maganud ja tahtis seda just nüüd saada. Meid lubati pärast teda uuesti lavale. Hakkasime laulma ja järsku tekkis väike tehniline rike ja laul jäi pooleli. Niigi närvid läbi  ja ikka jälle mängitakse nendega. Alustasime siis uuesti ja läksime võiduka lõpuni, ovatsioonid. Saime kõige parema esinejate tiitli. Milline õnn. Kuna me olime eelviimased esinejad siis saigi üsna pea karaoke otsa.

Suundusime edasi diskosaali poole, Mõned head lood tulid, kolmveerand kolm otsustasime, et aitab küll, pärast pikka 15 minutlist ootamist, et ehk tuleb see üks hea lugu ja siis on sellega korras. Aga ei. Läksime magama. Hommikul andsin oma viimse võiku Berdile pikale teele Tartusse kaasa ja suundusime koos nr 2 bussi peale. Jõudsime napilt peale, hommikune sport sai tehtud. Hüvastijätud ja jällenägemise soovid said edastatud. =)