Norra jätk

31.07 teisipäev

Hommikusöögi tegid meile tubli fänklubi. Puder, võileivad, kohv, muud joogid. Sõit Mesnaliast Hjerkinni hakkas varakult – 8 paiku. Meil pidi kontsert hakkama tund aega varem, sest pärast seda pidi kohe üks matus peale tulema. Selgus aga hoopis, et kontsert hakkab ikkagi planeeritul ajal kell 13 ja tegemist oli valehäirega – meile taheti hoopis rohkelt informatsiooni jagada selle koha ja kiriku kohta.

Øysteinsi kirikul, kus meil kontsert toimus, ei ole kogudust, vaid sellest kirikust käivad inimesed palverännaku ajal läbi. II maailmasõja ajal hävines kirik täielikult, kuid pärast seda ehitati see uuesti üles. Rahvast oli kontserdil päris uhkelt. Siin sai tehtud ka põhiline grupipilt. Lõunasöök toimus samas kirikus.

Jätkasime plaanipäraselt oma seiklust üles Dovre ühe mäe tippu. Lõbustasime oma lauludega seal üht saksaperet ja veel mõningaid turiste. Vaade oli loomulikult võimas ja maagiline. Kuigi meile toodi ekstra ka pikksilm, et uurida maastikku, siis ühtegi muskusveist ma kahjuks ei silmanud. Kuna neid kütiti nii palju, siis neid mõni aeg tagasi siinkandis ei leidunud. Muskusveisi toodi siia sisse umbes-täpselt 30. Hetkel peaks neid uitama ringi mägedes kuskil kolmesaja ringis.

Dovrest sõitsime kenake 3h(17-20) Trondheimi, kus meil oli õhtune koosolemine/õhtusöök(esimene soe söök/soojalihaga võileib ja veel vägaväga palju muud) kohaliku koori liikmetega, küll nende väheses koosseisus. Laulsime laule oma kavast ja mõnda laulu ka koos nendega. =) Edasi viis plaan magama. Ööbisime üliõpilaslinnaku ühikas.

01.08 kolmapäev

Hommikusöök toimus samas majas – sööklas. Seal oli igasugust tavaari – jogurtid, müsli, krõbinad. Kõik tundus võileibade kõrval suurepärane. Loomulikult ei puudunud menüüst siiski ka võileivad. Sain teada, et norrakad tarbivad 0,1%ja 0,7% piima. Piima ja vee segu? Asi on maitses. Pärast sööki sõitsime Trondheimi ekskursioonile. Külastasime suurt toomkirikut, saime spetsiaalselt piiskopi kutsega sissepääsupiletid, uhke. 

Sel päeval otsisime lõuna ajal Berdiga üles Burger Kingi. Algne plaani oli muidugi tervislikult ja sooja toitu süüa, aga kui tavaprae hinnaks osutub 18 eurot, siis see on natuke liiast. Seega läksime kindla peale välja nagu turistid ikka ja valisime burksi tee. Peab ütlema, et kõht püsis tunduvalt kauem täis. Võileivad pole ilmselt pikaks kõhu täishoidmiseks ettenähtud.

Sõit toimus edasi Hegrasse, kus käisime kindluses, mille Norra oli pärast Rootsi võimu alt vabanemist ehitanud, et end Rootsi eest kaitsta. Kella 17.30st oli meil ette nähtud õhtusöök – mis seal salata – võileivad ja hiljem ka kontsert Hegra kirikus. See oli üks suuremaid kirikuid, kus me esinesime ja vastuvõtt oli väga soe ning rohkete külalistega. Ööbisime samas kohas, kus eelmine päev. Interneti saamine ei olnudki nii ulmeline, kui esimestel päevadel tundus, st 1. päeval Norras seda saada ei olnud võimalik. Aafrika kämpingus netti samuti polnud, vaid tuli selleks ronida peamajja. Teistel päevadel sujus Wifi leidimine märksa mugavamalt. =)

02.08 neljapäev

Hommikusöök oli samuti jälle all sööklas. Sealt suundusime bussi peale, suutsin veel mõned sõnad Mattiasega vahetada, aga jah, kell 9 oli kiirelt kukkumas. Asjad pakitud ja bussi alla, sõit algas. Kaasa sisse vedasin magamiskoti, leiutasin väga mugava viisi, kuidas seda kõige efektiivsemalt kasutada – vaja on kahte inimest. (ärgem valesti aru saa) Läbisime jõudsalt 452km vahepealse piknikuga, lasime teha eelmises ööbimiskohas endale kaasa makarone, seega nüüd sai koos kõigi lisanditega makaroni salatit – ideaalne.

Jõudsime Sundsvalli, nägime metsas olevat valgusfoori, samuti möödusime hullumajast ja veel mõnest huvitavast kohast. Lõpuks jõudsime ka sihtpunkti erinevad majad, ööbisime ... Gatan majades (2tk). Õhtusöögiks tehti fännklubi poolt suppi. Kui enne oli tegemist tegelikult võisaiade söömisega igaks söögikäiguks, siis nüüd sai ka eesti musta leiba võiga supi kõrvale. Jalutasin veel enne söömist metsatukas ringi ja sõin mustikaid, ei olnud nii magusad, kui kodus. Magama.

03.08 reede

Hommikusöögi võtsime hostelist 68 SEK’i, selle lahendasime Berdiga ära, sai täpse summa söögi jaoks, isegi sente ei jäänud üle. Optimeerimine tuleb kasuks. Hakkasime siis 9 ajal uuesti sõitma, seekord siis Stockholmi sadama poole. Lõunaks olid meil samuti tee peale jäänud mõningad võileivad. Hommikul rottisime koos Berdiga, Karoliinaga abiga kaasa mõned võikud, et õhtul oleks midagi laevas süüa. Samuti oli alles veel makaronisalatit, mille söömistähtaeg ei olnud mitte kindla peale minek. Seega bussisõit läks meil Berdiga väga hästi, kõht ei saanudki ülitühjaks minna.

Umbes 16 aeg jõudsime sadamasse, kajutid olid jaotatud samamoodi. Istusime kajutisse ja kaks meie kaasreisijat oli põhimõtteliselt juba algusest peale juba kadunud. Vaatasime Berdiga lõpuks ära The Intouchables’i. Ülimalt hea film, kogu aeg naersin. Eriti midagi ei toimunudki, kuni laev sõitma hakkas. Sai salat ära söödud ja väike dušš tehtud ning siis juba minek kella 23ks Starlight showle. Kuna meil kahel inimisel oli järgimne päev sünnipäev, siis läksid ka nemad lavale ja said klaasikese šampi =) õnnitlused ja kommijagamised toimusid hiljem. 

Läksime pärast seda Berdiga karaoket vaatama. Algne plaan oli muidugi mitte laulma minna, aga jah, teadagi kuhu see lause viib. Utsitasin Berdi laulma "Saab, saab"i, ise istusin ja vaatasin, väga põnev. Siis hakkas Bert peale, et no ma võiks ikka ka minna. Pärast pikka valimist vaatasin laulu "Kaelakee hääl", et saaks võib-olla kahekesi minna.  Bert võttis sõnast ja läks pani nimed kähku kirja. Jessas, ma pole vist kunagi sellise hirmu tundnud esinemise ees. Jalad värisesid, süda puperdas ja tualett kutsus ka hirmasti. 

Aga enam polnud kuhugi põgeneda, meie nimed hüüti välja, läksime juba kohale ja mikrofonid käes, kui tuli üks teine mees, kes oli oma esinemisehetke maha maganud ja tahtis seda just nüüd saada. Meid lubati pärast teda uuesti lavale. Hakkasime laulma ja järsku tekkis väike tehniline rike ja laul jäi pooleli. Niigi närvid läbi  ja ikka jälle mängitakse nendega. Alustasime siis uuesti ja läksime võiduka lõpuni, ovatsioonid. Saime kõige parema esinejate tiitli. Milline õnn. Kuna me olime eelviimased esinejad siis saigi üsna pea karaoke otsa.

Suundusime edasi diskosaali poole, Mõned head lood tulid, kolmveerand kolm otsustasime, et aitab küll, pärast pikka 15 minutlist ootamist, et ehk tuleb see üks hea lugu ja siis on sellega korras. Aga ei. Läksime magama. Hommikul andsin oma viimse võiku Berdile pikale teele Tartusse kaasa ja suundusime koos nr 2 bussi peale. Jõudsime napilt peale, hommikune sport sai tehtud. Hüvastijätud ja jällenägemise soovid said edastatud. =)