13.08 esmaspäev
Eelmine õhtu oli väike rahulik istumine ja grill ja suur kolimisasjade pakkimine, magama jõudsime alles 12 ajal õhtul. Äratus oli kell 4 öösel. Kurk oli väga valus ja tegime veel teed. Lõpuks kuskil 5 paiku saime liikuma. Sõidusuuna võtsime Pärnu peale, vahepeal tegime ka peatuse laagri Statis, kust võtsime mõned hommikusaiakesed ja kohvi/kakaod. Gps ei tahtnud vahepeal kuigi head koostööd teha, ehk kui olime jõudnud Riia lähistele, siis tahtis meid ikka läbi Riia linna juhatada neid hommikusi tipptunde nautima. Siiski õnnestus meil teha väike ümberkalkulatsioon ja saime mindud natuke Riia eemalt Klaipeda poole. Mingeid uuemaid teid meie pisu Tomtom ei tunnistanud.
587km-e sõit võttis aega oluliselt vähem, kui bussiga sõites. Tähelepanu oli suunatud pidevalt ümbertoimuvale, nagu juhiks ise. =) Meist möödusid uhked autod ja kiirteedel sai ka korralike kiiruskatseid tehtud. Jõudsime siis lõpuks kella 13 paiku sadamasse, kus tee viis meid laevaga Kiili. Läbisime kontrollpunkti ja sõitsime läbi väikse tööstusala, kuni lõpuks jõudsime ka praamini. Meid juhatati kõige alla 3. tekilt 1. autotekile - palju ümberpööramisi ja sõiduoskust nõudvaid harjutusi. Lõpuks saime siiski hakkama kahe auto parkimisega. Võtsime koti selga ja otsisime üles laeva receptioni üles, et võtta oma kajuti kaardid.
Seadsime end sisse ja läksime miskit süüa võtma. Sõin kapsasuppi ja leiba. Õhtul oli meil juba planeeritud ka dinner buffet, nii et polnud mõtet väga korralikult midagi sisse ahmida. Poolteist tundi istusime laevas ja ootasime, millal see sõitma hakkab. Päris mitmed rekkad sai mahutatud laevale. Õhtusöök oli tavaline rabamine, kui juhtub olema rootsi laud - kõht sai topelttäis. Kuna kurk oli olnud juba reisi algusest ja eelmisest päevast saati valus ja kare, läksime poodi ja ostsime pudeli brandyt. Läksime lebotasime kajutis ja vaatasime filmi Johnny English Reborn, mida ma mingil põhjusel olen juba 3 korda nüüd vaadanud. Kõrvale käis tops brandyt. Kaks minimaalset lonksu ja korras - miks peaks keegi nii halva maitsega jooki üldse jooma. Paraku oli järgmine päev tunduvalt parem ja usk rahvameditsiini on tõusmas. Pärast nn ravikuuri kolmandat päeva ei tulnudki enam joogi peale külmavärinaid ja tunnet, et sooviks oksendada. Öösel sai hästi magada, ilmselt oli seal oma osa ka brandyl.
14.08 teisipäev
Hommikul ärkasime enne 9-t, kiire pesu ja hommikusöögile. Kõht sai taaskord täis ja läksime pakkisime asjad ära, et tulla tagasi mööduvaid saari seirama. Proovisime minna kuskil 20 minutit enne oma autotekile, kuid meie teed takistas uks - restricted area, please go to reception or bar to be announced when cardecks are opened. Niisiis, vaatasime veel mööduvaid purjekaid ja lõpuks tuli ka luba autodeni minna. Laevast väljumine oli samuti omaette katsumus mäest üles sõitmisel ja pidevalt seisma jäämisel, kuid välja me saime.
Jätkasime oma teed nüüd juba Brüsseli suunas. Tegime peatuse bensiinijaamas, tualeti paus ja ka kütusevõtt. Sõitsime edasi. Päris uhked kiirteed ja sai ka 180 korraks välja võetud, kuivõrd Belgia kiirteedel üldiselt kiirusepiiranguid ei ole. Brüsselisse jõudes seiklesime mööda pisikesi tänavaid, äärmiselt segane liikluskorraldus valitseb siin. Sõidetakse, kuidas juhtub. Jõudsime kohale poole 21 ajal, vaatasime korteri üle ja läksime välja poodi otsima(poed on üldiselt hilja kinni, kuid mõned araablaste poed on siiski lahti). Poe leidsime kõrvaltänavast, poisid võtsid õlut ja ma endagi üllatuseks valisin Dr. Pepperi. Uurisime neilt, kust leiaks mõne söögi koha ja võtsime suunaks restorani Il Cavallino.
Mõtlesin, et oleks võinud suve jooksul itaalia keelt korrata, oleks ehk saanud mõned laused teenindajaga vahetada. Kõik väljendid oli peast pühitud. Võtsime Mattiasega pitsa ja Johannes ühe pastaroa. Väga sõbralik itaallanna teenindas meid, aga kui olime otsustanud ühe pitsa võtta kahe peale, muutus toon märgatavalt. Peab ütlema, et äärmiselt tore on omada mitut võõrkeele oskust. Nimelt, kui ta oli meilt tellimuse võtnud, läks ta itaalia keeles kirudes köögi poole: "... see pole ikka normaalne, üks pitsa kahepeale, neid välismaalasi ei tea ikka kunagi...". Ega sa ei eeldagi iga kliendi puhul itaalia keele oskust, aga tuleb olla ettevaatlik, et mainet hoida.
See selleks, ka pool pitsat oli üpris suur ja kõhu sai hästi täis
15.08 kolmapäev
püha poed kinni, express, suur pood, köha
16.08 neljapäev
ikea lidl söök oksana + ema köha
17.08 reede
leitud ikea boulangerie
587km-e sõit võttis aega oluliselt vähem, kui bussiga sõites. Tähelepanu oli suunatud pidevalt ümbertoimuvale, nagu juhiks ise. =) Meist möödusid uhked autod ja kiirteedel sai ka korralike kiiruskatseid tehtud. Jõudsime siis lõpuks kella 13 paiku sadamasse, kus tee viis meid laevaga Kiili. Läbisime kontrollpunkti ja sõitsime läbi väikse tööstusala, kuni lõpuks jõudsime ka praamini. Meid juhatati kõige alla 3. tekilt 1. autotekile - palju ümberpööramisi ja sõiduoskust nõudvaid harjutusi. Lõpuks saime siiski hakkama kahe auto parkimisega. Võtsime koti selga ja otsisime üles laeva receptioni üles, et võtta oma kajuti kaardid.
Seadsime end sisse ja läksime miskit süüa võtma. Sõin kapsasuppi ja leiba. Õhtul oli meil juba planeeritud ka dinner buffet, nii et polnud mõtet väga korralikult midagi sisse ahmida. Poolteist tundi istusime laevas ja ootasime, millal see sõitma hakkab. Päris mitmed rekkad sai mahutatud laevale. Õhtusöök oli tavaline rabamine, kui juhtub olema rootsi laud - kõht sai topelttäis. Kuna kurk oli olnud juba reisi algusest ja eelmisest päevast saati valus ja kare, läksime poodi ja ostsime pudeli brandyt. Läksime lebotasime kajutis ja vaatasime filmi Johnny English Reborn, mida ma mingil põhjusel olen juba 3 korda nüüd vaadanud. Kõrvale käis tops brandyt. Kaks minimaalset lonksu ja korras - miks peaks keegi nii halva maitsega jooki üldse jooma. Paraku oli järgmine päev tunduvalt parem ja usk rahvameditsiini on tõusmas. Pärast nn ravikuuri kolmandat päeva ei tulnudki enam joogi peale külmavärinaid ja tunnet, et sooviks oksendada. Öösel sai hästi magada, ilmselt oli seal oma osa ka brandyl.
14.08 teisipäev
Hommikul ärkasime enne 9-t, kiire pesu ja hommikusöögile. Kõht sai taaskord täis ja läksime pakkisime asjad ära, et tulla tagasi mööduvaid saari seirama. Proovisime minna kuskil 20 minutit enne oma autotekile, kuid meie teed takistas uks - restricted area, please go to reception or bar to be announced when cardecks are opened. Niisiis, vaatasime veel mööduvaid purjekaid ja lõpuks tuli ka luba autodeni minna. Laevast väljumine oli samuti omaette katsumus mäest üles sõitmisel ja pidevalt seisma jäämisel, kuid välja me saime.
Jätkasime oma teed nüüd juba Brüsseli suunas. Tegime peatuse bensiinijaamas, tualeti paus ja ka kütusevõtt. Sõitsime edasi. Päris uhked kiirteed ja sai ka 180 korraks välja võetud, kuivõrd Belgia kiirteedel üldiselt kiirusepiiranguid ei ole. Brüsselisse jõudes seiklesime mööda pisikesi tänavaid, äärmiselt segane liikluskorraldus valitseb siin. Sõidetakse, kuidas juhtub. Jõudsime kohale poole 21 ajal, vaatasime korteri üle ja läksime välja poodi otsima(poed on üldiselt hilja kinni, kuid mõned araablaste poed on siiski lahti). Poe leidsime kõrvaltänavast, poisid võtsid õlut ja ma endagi üllatuseks valisin Dr. Pepperi. Uurisime neilt, kust leiaks mõne söögi koha ja võtsime suunaks restorani Il Cavallino.
Mõtlesin, et oleks võinud suve jooksul itaalia keelt korrata, oleks ehk saanud mõned laused teenindajaga vahetada. Kõik väljendid oli peast pühitud. Võtsime Mattiasega pitsa ja Johannes ühe pastaroa. Väga sõbralik itaallanna teenindas meid, aga kui olime otsustanud ühe pitsa võtta kahe peale, muutus toon märgatavalt. Peab ütlema, et äärmiselt tore on omada mitut võõrkeele oskust. Nimelt, kui ta oli meilt tellimuse võtnud, läks ta itaalia keeles kirudes köögi poole: "... see pole ikka normaalne, üks pitsa kahepeale, neid välismaalasi ei tea ikka kunagi...". Ega sa ei eeldagi iga kliendi puhul itaalia keele oskust, aga tuleb olla ettevaatlik, et mainet hoida.
See selleks, ka pool pitsat oli üpris suur ja kõhu sai hästi täis
15.08 kolmapäev
püha poed kinni, express, suur pood, köha
16.08 neljapäev
ikea lidl söök oksana + ema köha
17.08 reede
leitud ikea boulangerie
No comments:
Post a Comment