Äike

18.07. on hommik, ööläbi on sadanud. Äikesetorm. Korduvalt äratas meid kõiki üles. Kuna jõudsime jälle ( tundub juba suhteliselt igapäevane) kella 4-5 ajal koju siis tõusin päriselt alles 12 ajal - ikka sajab. Ma olen ilmselt sama hämmingus nagu kõik teised kohalikud, sest siin EI saja.

Elekter läks öösel ära, tuled vilguvad ja väljas on üleujutuse oht, rääkimata sellest, et autod pistavad suure äikese peale korraga kisendama. Mis toimub?

Mul puudub igasugune vihmakaitsevarustus ehk siis ilmselt tuleb võtta kaasa topeltriided töö juurde.
Suurt vihma lubab terveks nädalavahetuseks, mis on lihtsalt halb, sest olen nii täna õhtul (Turquoise) kui homme hommikul (La Cucina Caprese) töine.

Tänaseks oli kokku veel lepitud peole minek Downtowni, aga no tundub ikka väga kahtlane.

La Cucina Caprese

7.07.2015

Sain endale teise töökoha, juhhuu!

Tööotsingud jätkuvad ja isegi Fashion Valley H&M otsib uusi inimesi juurde. Igaksjuhuks panin sinna ka online-taotluse üles, aga ilmselt enam pooleteiseks kuuks inimesi nad ei võta. Böö! Muide, mulle tundus, et neid oli seal kaks korda rohkem tööl kui meid tavaliselt ja kõigil on mini walkie-talkied. Ja kui me arvame, et meil on segadus ja asjad laiali, siis me ikka tõsiselt alahindame segadusemõistet! Keep up the good work, my friends!

La Cucina Caprese on selle väikese firma nimi, teeme itaaliapäraseid kergeid ja õhulisi pitsasid, nomm. Niipalju siis tervislikust toitumisest. Töötame erinevatel Farmer's marketitel, eile oli 2h ja nüüd alles neljapäeval on järgmine kord 10:15-20/21. :)

Mina olen väikese kassa-seifiga ja võtan vastu tellimusi ning arveldan rahadega. Äge on ikka see võimalus, et saab ka kaardiga maksta - st telefoni küljes on väike kaardilugeja ja kui on läbi läinud, saab ekraanil allkirjastada, polnudki enne usa vist näinud :)

Meil on puuküttega suur ahi, mis on autol haagisena järgi, näeb väga äge välja. Pitsade tegemine võtab aega umbes viis minutit ja paari tunniga müüsime kõik oma pitsad ära (võtavad väikesed taignapätsid lamedates valgetes kastides kaasa). Pakume ka gluteenivaba- ja vegepitsasid. Taigen on ise tehtud, öko, Itaaliast tellitud koostisosad, spetsiaalselt nende jaoks =)

Täitsa rahul. Nüüd tuleb siis veel kolmas töö ka leida juurde ja kui veab ehk neljaski :D

Pitsade hinnaklass on 10-15$, saab osta veel vett ja Coca-Colat 1$ ja sidruni Soda 2$. Nunnu! Iga tellimusega küsin juurde veel nime, et siis hõigata, varsti hakkan laulma neid nimesid =D
Pildid panin pihta guugli otsingumootorist ja vasakul ongi tegelikult omanik Giuseppe! Nii hea on kuulda vahelduseks itaalia keelt. Teeb kõrvale pai.

Pot

Ehk siis draftiks jäänud juuni alguse postitus.

"See USA happy-happy juba tõmbab täiega kaasa, kogu aeg on rõõmus olla. Tagasitulles lubati suurt kultuurišokki, ma arvan, et mul oleks see juba praegu tulles. Kõik inimesed on ülivõrdes abivalmid ja valmis kõik Sinu eest ära tegema.

Meil siin üldse mingi hipsterite kogukond. Eile õhtul (7.06) tulime Kadriga taas šoppingult, ROSS- Dress for less, mingid üliodavad firmaasjad :O jee. Esiteks oli megahalb kogemus bussis ühe purjus usakaga, kes rääkis oma kodumaas no nii halvasti kui üldse võimalik, jõudes oma ema süüdistamiseni välja.

Aga siis bussi pealt maha tulles jalutasime kodu poole ja mingi tüüp küsis et kas pot'i teeme, et davai lähme, nad just sõpradega hakkavad tegema. Me olime suht wtf, ei tee, sorry, täna ei tule. Ja see ei ole olnud ainuke kord."


Pot, Weed, Herbs - see siin on täiesti tavaline nähtus. Julia, meie landlord ütles, et üks koht on suitsetamiseks, aga kui kanepit peaksime tegema, siis seda ainult oma toas ja aknad kinni.
Pole minu teema.

Bänd ?!

Kauaoodatud.

Restoranis tutvub ikka päris paljude inimestega ja tore, et nii palju muusikuid on. Ikkagi 2 live-seltskonda iga õhtu. http://theturquoise.com/

Tutvusin mõnda aega tagasi ühe jazzu bändi liikmetega, kes otsivad lauljat. Keskmiselt 40 aastased tegelased. Saime kokku ja laulsime mõningaid laule. Olid produktiivsed 2-3h ja pean vaatama endale 7-8 laulu juurde (kokku u15), et üks pikem set teha. =) Ja täiega lahe, kuidas mingid laulud võtavad täiesti teise ilme, kui need jazzu või lounge'i muusikarütmidesse panna.

Pärast seda oli tükk aega tegevusetust minu poolt, kuna ma otsisin endale päevad läbi teist töökohta ja pole olnud aega muusikaga tegeleda.

Nüüd siis sain uuesti kokku Jamesiga, kes pakkus,et 26.juulil oleks üks võimalus kontserti anda.
Ise olen väga skeptiline ses osas, tore on küll suure tuhinaga peale minna, aga eks siis näeb, kas saab ja kuidas üldse ajaliselt proovidega olema hakkab. Väga põnev, niiet kindlasti tuleb proovida, muidu ei jõua kunagi midagi head endani.

Networking, Tinder ja töö

26.06.2015

10 päeva hiljem viimasest postitusest (06.06) ja meil oli/on kõigil olemas töö! Check!

Ilma igasuguste tutvusteta on üsna raske kohe mingit tööd saada. Võid ju küll käia ühepäevaga 15-30 erinevat kohta läbi, igal pool on sama vastus: "em.. we are always taking resume's", "just hired two new girls", "not right now, but we will be in 1-2 week" or "J-1*?..no thank you" . Kasutu.

Niisiis tuleb välja, et Tinder on väga kasulik vahend tutvuste leidmiseks. Eriti vägev on siis, kui seda omab vähemalt üks sõbrannadest, kelle kaudu saab ka restorani tööle mindud. Juhhei, Tinder ftw!

Töötan hispaanipärases tapase restoranis Turquoise, Cafe Bar Europa (http://theturquoise.com/). Kuna mul ei olnud tegelikult absoluutselt mingit kogemust laudade otsese teenindamisega (ainult kohviku letiteenindus), tundus algus päris pingeline. Esimene nädal olime 5p/ndl x training 3h, mis oli väga lühike aeg ja midagi rasket ei olnudki. Viimasel trainingpäeval saime siis võtta server'itena oma esimesed lauad ka (alguses pidime jääma küll supportteamiks, aga ilmselgelt teeme liiga head tööd :P).

1. laud elus. Ma poleks oodanud sellist ebaõnnestumist. Terve eelneva nädala jooksul oli iga päev saadud vastu võetud "busserina" üksikuid tellimusi ja viidu mitukümmend erinevat toitusid lauda ja mitte ühtegi probleemi. Ja siis. Tellisid steak'i, mis selgus üsna kohe, et meil tol õhtul menüüs seda ei olnud. Järgmiseks tuli kohe vein, mida kõigist neist mitmekümnetest veinidest oli ka ainus, mis pidi järgmisel päeval tellimusega tulema. Lisaks oli welldone liha nende jaoks ikkagi pisut toores ja järgmise liharoa (Braised Beef) tellimuse tingimus oli, et peaasi et pole rasva, neile fat ei meeldi. Puhas kokkusattumus, et kaks asja, mis menüüst puudu on satuvad nimelt ühe laua tellimusse. Aga kokkuvõttes oli see ikkagi positiivne kogemus, sest klientidega sai nalja visatud ja lõpuks oli see ainus laud, millelt salaja tippi sain.

Kuidas ainus tip? Nimelt on selle restorani menüühindade sees servicecharge** juba sisse märgitud, mistõttu meil kahjuks puudub teoreetiline tipijätmise kohustus. Kui toit oli ületamatult maitsev ja teenindus suurepärane ja rahaga ei ole midagi peale hakata, võib selle panna live-esinejate toetuseks.
Jah, meil on suurepärased muusikud iga päev nii väljas päeval kui sees õhtustel aegadel. Imeline!

Toidud on vaieldamatult head, rääkimata veinidest ja ilmselt saab suve lõpuks minust veel suurepärasem kokk, vähemalt külmlaua valmistamisel ;) Ettenähtud on meile ka õhtusöök pärast tööd koos mõne klaasi veiniga. Ja siis kahe bussiga 1,5h sõitu koju (Y).



Olen blogipidamise natuke unarusse jätnud, aga ma üritan vaikselt siis jälle järje peale jõuda.

Ja siis hakkasin vaikselt bändi ka tegema ( to be continued...)

*J-1 on meie viisa tähistus
** Palka saame 9$ +  service charge, miinus maksud.

Raju

Laupäev, 6.06.2015

Ikka veel töötud, aga läksime Connoriga San Diego peale sõitma, Sunset Cliffs, Torrey Pines, Coronado Island ja veel igasugused mõnusad kohad said vaadatud. Varsti lähme võib-olla matkama/ronima ka. Torrey Pines’ist üles minnes pidi vägev vaade olema. Khuul.

Auto hakkas miskit jukerdama ja olime kella 16ks kodus tagasi. Sõime ja valmistusime oma esimeseks USA houspartyks.

Kadri ja Kati said hilise teavituse, et peavad minema teise kohta proovipäevale ja ei saagi tulla peole L

Pidu pidi hakkama kell 5pm. Meie siis läksime Heleni ja Merliga. Jõudsime oma sihtpunkti kell 19, Hornblend 1819.

Muusika kõva lounge, seisime #1 üksuse ukse juures ja mõtlesime, et mis siis peale hakkame, sest teadsime ainult ühte tüüpi, kellega tutvusime juhuslikult Kadriga siis, kui ületänava korterit vaatamas käisime.

(Vahepala: Alan tuli lihtsalt vastasmaja naabriga rääkima, et waazap ja siis suure hooga said numbrid ka vahetatud, kuna Alan lubas ka aidata meil korterit leida. Siis istusme selle alumise korruse naabri pool all ja ootasime maja omanikku, Luke’i, kes pidi 15-20 pärast jõudma. Saime vaadatud, aga kuna omanik ise elas tegelikult kohe kõrval korteris, siis ei oleks olnud kuidagi võimalik ära mahutada 8 inimest sinna nii, et keegi aru ei saa.)

Siis tuli üks tüdruk, Mel, ukse peale uurima ja ütlesime, et oleme Alani tuttavad(mille peale ta oli päris segaduses) ja tulime germans Go away partyle. Selge. Liikusime edasi pisikesse tagahoovi, kus oli ka teine korteri omanik Antonia(Tony). Tutvustus oli päris hea „Hey guys, here are my awesome friends (whos names I don’t even know). Lõpuks ilmus kuskilt Alan ka välja. Alguses olid mõned õlled ja suhteliselt halb algus, sest kedagi me ei teadnud ja suht lamp oleks olnud minna rääkima. Aga tüüpiline ameerika barbeque burgerite ja hot dogidega + salat ja kastmed! Alan ütles, et praegu ongi veel vaikne, aga siis hiljem läheb käest ära.

Jep, poleks arvanud. Inimesi tuli kogu aeg juurde, kella 20ajal oli seal juba umbes 30 inimest. Umbes kell 23 ajal kolisime #1 üle #2 üksusesse(boksmaja, ühine tagaaed) ja pidu läks käima,

klubimuusika pandi põhja, kanepist ei maksa rääkida, seda teeb siin ilmselt iga teine sandiegolane. Välja võeti pangakaart ja taldrik, koka otse köögilaual. Lihtsalt huvitav oli jälgida kõike seda ulmet, mis ümberringi toimus. Ainult filmis. Siiani ei usu seda kõike. Siis need kahe ja üle meetrised, keda ma arvasin olevat korvpallurid, olid kõik hoopis poksijad, neid oli oma 10 seal vähemalt. Samuti ühines meiega Jeff ( nende coach, jiujitsu master!). Merli suutis  poisse oma taipoksi oskustega šokeerida. Ka meid :D 

Palju juttu ja tutvustamist, miks me siin oleme, mida teeme, kauaks jääme ja et San Diego on ikka parim koht kuhu tulla suveks. Samuti 4.juuli tuleb kindlasti tulla Pacific Beachil. Sai räägitud tööst ja juurde mingeid reference’ ja üldse palju uusi tutvusi.

Ühe ajal oli plaan edasi mina Jeffi poole downtowni ja siis edasi kuskile klubisse. Mõtlesime, et lähme koju, aga Alan veenas meid lõpuks siiski minema korra vaatama, milline see Jeffi kodu ikkagi on. Alles siis kui me sinna jõudsime, jõudis mulle kohale, et see on Jeff Glover ( da faak, täiesti hull pidu). Tüüp elab ühe klubi peal, läksime teisele korrusele, võiks öelda, et korter oli veel täiesti ehitamisjärgus, istusime ühe koridori lõppu mingisse tuppa maha. Kõrvainfektsiooniga suur kuts jalutas ka ringi.

Suhteliselt kohe läksime siiski alla õue tagasi ja vaatasime kõrvale klubisse, kuhu saime lihtsalt niisama sisse(yep, they’re The Upstairs people, yeahyeah, go on, go on), järjekorrast hoolimata(mis oli peaaegu olematu, aga siiski) ja ei mingeid dokumente. Ilmselgelt veits privilegeeritud tunne. Teiselt poolt sai välja, õue, seal oli eraldi ala ja veel katuseala ja tehnika taga omakorda väike rularamp, kus Jeff mingeid trikke tegi. Rahvast oli vähe ja muss(roosadelühikeste juustega DJ) mängis veel ainult kella 2ni. Võtsime oma Sidecari ja tulime koju ära. What a night?!

Töötud, ikka veel.

Reede, 5.06.15

Täiesti töötud, käisime Heleniga Downtownis ringi terve päev hommikust kuni kella 18ni ja saime ühe tema Tinderi sõpsu Connoriga kokku. Rääkisime juttu ja käisime erinevaid North Parki Craft Beer baare läbi. Tuleb välja, et San Diegos on nüüd juba üle 112e käsitööõlle pruulimise koha. Kuskil 19st-2ni istusime erinevates kohtades ja proovisime erinevaid õllesid, mis kõik olid vaieldamatult head. Koju läksime Sidecariga 14$ (odavam Uberist ja Liftist ;)

.

5. päev, L. 30.05

5. päev, L. 30.05

Ärkasin jälle kell 7, jalutasin ringi ja vaatasin veel mingeid omi asju, kirjutasin blogi. Kella 9 istusime O.B. Starbucksis (latte ja tomati-basiiliku panini-nomm) ja olime kõik ametis CVde kirjutamisega + blogi, milleni ma ei jõudnudki. Aga mõne tunni pärast läksime tagasi koju ja kutsusime Lyfti (taxify sarnane), aga ei ole taksod, inimesed oma autodega sõidavad ringi, veavad teisi( võtavad taksodelt tööd ära). Tuli suursuur Cadillac ja me sõitsime IKEAsse, woohoo.

Mitu tundi showroomi ja marketplace’i, niiet kokku ostsime igasugust kraami, igaüks umbes 100$ väärtuses. Mina ostsin riidepuud(2x4), kausi, kõrgema äärega taldriku, IKEA klaasi!, padja, padjapüüri/ lina/ fitted-lina komplekti, madratsi, pleedi, käterätiku.

Ühisesse ostu läksid tualettharjad, potid(3), pann, pannilabidas, lamp. Tagasi tulime ka Liftiga ainult et Mitsubishi v6ga ja no ei mahtunud ära. Aga saime koju, ja toad sai sisustatud. Voodi on parim! Käisime veel äkotoidu poes ja ostsime organic toitu - väga popp siin communitys. Tulime tagasi, nüüd väike blogikirjutamine ja häng.

4. päev, R. 29.05

4. päev, R. 29.05

Ärkasin pool 7, käisin pesus ja hakkasin uuesti kortereid uurima. Kadri ärkas ka suht varsti ja meil oli kokku lepitud kohe ka kaks kohtumist, nüüd siis juba Ocean Beachil. Ka Kati-Leenul, Helenil ja Merlil polnud just edukalt otsingud läinud. Niisiis jagasime ära, et me otsime O.B-l ja nad vaatavad veel Mission Beachil või kuskil veel seal naabruskonnas.

Kell 11 oli meil kohtumine päris kaugel rannast (umbes pool h juba käidud poeni ja siis veel mõned minutid jalutamist), korter oli suhteliselt kõle ja pime, kõvad, mustad puust põrandad ja asus kohe suure liiklustee kõrval. Aga mõtlesime, et ikka lähme ja vaatame selle koha ka üle.

Enne seda, kella 10ks oli meil kokkulepitud kohtumine hostide juurest vaid 5minuti kaugusel. Brighton Beach 4865. Ilus, avar, suur köök ja elutuba, kaks magamistuba, kaks vannituba, hulgaliselt kappe ja panipaiku ja vaip, üle terve korteri.

ME SAIME KODU! Ilmselt see vaip mind ära võlus.
https://www.google.com/maps/place/4865+Brighton+Ave,+San+Diego,+CA+92107/@32.748887,-117.246006,3a,52.5y,207h,90t/data=!3m4!1e1!3m2!1sDqNADm_gHtdHAqONFpLBhQ!2e0!4m2!3m1!1s0x80deaa38465d5793:0x58cd1b4d46fc35e0!6m1!1e1

1800$ on kuu üür ja deposit sama palju. Helen ja Merli jõudsid ka kiiresti poole 13ks juba korterit vaatama. Oli kiire, kuna meie landlord pidi 13st sõitma ära LAsse. Seega siis olime alguses 4kesi, kuna Kati oleks oma hostide juurde sisse saanud alles kella 18ajal ja pidime saama kokku 3600$. Meil jäi puudu 1415$  ja läksime siis panka, et raha juurde võtta. Pidime tegema moneyorderi aga selleks et seda teha, oleksime pidanud tegema pangakonto, mis selle panga (Union bank) suhtes oleks tähendanud 150 raha sissepanekut, mida meil lihtsalt ei olnud, olles kõik juba raha välja võtnud ja 3600 kokku saanud. Seega me ei teinud seda, ja niisama veider oli see, et panka sai sisse vaid ükshaaval, seistes kahe ukse vahel.

Helistasime landlordile ja ta lubas selle siiski meie eest teha, öeldes, et tal ei tulnud pähe, et meil pole ju kontot. Niisiis, meil on KODU! Mina ja Kadri läksime oma hostide poole omi asju võtma ja Helen ja Merli läksid meile võtmeid tegema! Tõime kohvrid ära ja tegelesime ilmselt tunde kõigi nende rahade ja pangaprotsentide väljakirjutamise ja arvutamistega. Aga saime tehtud. Käisime O.B Mehhiko Nati’s söögikohas ja superhea oli! Läksime poodi ja ostsime punaseid party-topse, tualettpaberit, 12-pack corona’t, ja suure šampuse. Korteriliigud algasid poole 20ajal ja umbes kella 22st läksime juba magama. Kati-Leenu oli mõtteis meiega!

3. päev, N. 28.05.

3. päev, N. 28.05.

Ärkasime, hommikusöögiks oli kohe väike Geishabatoon, no ei suutnud vastu panna. Pidime linnas kokku saama, aga meil õnnestus hiljaks jääda. Otsustasime võtta hostide rattad ja üks neist läks juba ¼ tee peal katki, kett tuli maha ja jäi rattakoopa kaitsme taha kinni. Õnneks on siin üliabivalmid inimesed. Meie ratast parandati kahel korral, üks mees peatas maanteel auto ja tuli meile appi, hullem väänamine tungraua ja puulauaga käis, teised olid kaks mehhiklast ja see kord siis juhtus juba Pacificul.

Aga jep, meie korteriotsingud ei andnud üldse tulemust ja liikusime oma ratastega juba 4 aeg tagasi O.Biisse. Käisime poes kuskil kaugel, tõime salatit ja avokaadot , tomatit ja veel igast häid asju(sojapiim!!). Ja siis läksime kell 19 magama. Patrick tahtis meiega see õhtu ka veel välja minna, aga jh, ilmselgelt olime nii läbi omadega, et jäi ära see nali. Vähemalt vaatasin ära Game of Thrones’i.

2. päev, K. 27.05.

2. päev, K. 27.05.

Minu USA number: 18582577665

Ärkasime kuskil 10 ajal ja sättisime end valmis liikumaks Ocean Beachi(O.B.) poole, kus meie korteriotsingud pidid alguse saama. Mõtlesime, et läheme jala, et mis see 40-50 minutit siis ära ei ole. Jalutasime paar blokki ja küsisime ühe mehe käest(Matt), kas me ikka läheme õigele poole. Tema vastus meie küsimusele oli puhas hämming – sinna jalutamine ei ole võimalik, 40 võtab liiga kaua aega . Niisiis ta suunas meid oma venna, Rossi, poodi O.B. bikes ja saime sealt kõrvaloleva hosteli soodukaga rattad 8h-ks. Whoop.

Kokkusaamispunktiks sai ja jäi Starbucks( 1 ebaõnnestunud kohustuslik pilt). Ootasime teisi ja tegime mitmeid kõnesid. Igal pool oli kas 6m/8m/ 1 year lease või korterid juba otsas. AVAlon apartments’is ei võetud meid üldse jutule sest neil olevat uus poliitka( kuu vanune, toimib ainult pacific beachil ja downtownis), nimelt vajatakse good credit historyt, mida meil ilmselgelt siin veel ei ole. Suhteliselt lootusetu seis. Aga siis sõitsime niisama ringi ja otsisime linna peal rendisilte. Leidsime ühe päris hea koha, aga kuna omanik kohe kõrval siis väga ei vea me oma 8-liikmelise seltskonnaga seal välja, kui 4 on lubatud. 3000 üüri kuus pluss depo 1500, iseenesest hea pakkumine. Tulid ka summa 3000/3000 month/depo ja 5500/2000.

Saime kokku ühe ameerika-eestlasega, kes on ka igati valmis meid aitama, uuris ja näitas ka mingeid erinevaid variante, suuremad ostud saame ilmselt temaga tehtud.

Liikusime kogu aeg oma cruiseritega, niiet kokkuvõttes oli see päeva parim otsus rattad siiski võtta. Käisime söömas The Fred’s mexican food’is, mis nagu õhtul selgus, oli üks halvemaid valikuid üldse kogu Pacific Beachi mehhiko toidukohtadest. Ei tea. Liikusime pärast korteriotsinguid Kadriga tagasi O.B. sse ja viisime laenutatud rattad tagasi Rossi poodi. Parasjagu oli samal tänaval The Farmer’s market, ehk siis kohalikud tegijad tulevad kokku ja müüvad/annavad proovida oma parimaid tooteid(mesi)/ juur-, puuvilju ja kõike muud, mida hing ihaldab, lõpetades ehete ja riietetega.

Jõudsime tagasi hostide juurde ja uurisime, mis neil plaanid õhtuks on. Ise täiesti väsinud aga läksime siiski välja, käisime „the best place to eat“is O.B. Noodle’s. Jõime mingit lavendli kokteili, halb. Liikusime sealt edasi, sest pärast kella 22t neil puudus alcohol license. Oh well, pärast 00i olime täiega rebelid ja olime alkoholipoes ( 7am-2am). Ja siis pärast seda kiirelt koju magama. Jei.

USA, San Diego, Ocean Beach. Eellugu ja 1.päev

Eellugu: eestlased lähevad maailma vallutama, ehk siis 5 vaprat põnevusterohkel teel.

26.05.2015

1. päev

Hommik, raske äratus kell 4:45 pärast paaritunnist und. 5:30 juba lennujaamas koos vägevate sõpsudega ja esimesed pseudopaanikad hakkavad juba peale (Kadri). Lisaks
Niisiis 6:45 on turva(narkotesti võtt)kontroll läbitud ja 7:15 juba neljatuule poole teel. 1h ja ees ootab pikk istumine Stockholmis.

Lõpuks on LA piletid käes ja lendleme pilvede ning udu keskel. Lennuk on vägev suur, selline, mida ainult filmis olen näinud =) Super keepsmiling teenindus ja hea söök! Pleed jäi pätsamata ja sai omaks hoopis 5$ eest ning elamust ja "super nice stay'd" andis vägev touchscreen tooli seljatoel. All pool pilvi laiusid suured jäemäed ja tohutu rohelus. Mida rohkem LA poole, seda laiemaks muutusid kiirteed ja elumuerajooni. Jah, igal elumajal on oma bassein.


Pärast 20h+ ülevaloldud aega jõudsime lõpuks kohale - Los Angelesse. Võtsime väikese lennujaama shuttle'i ja sõitsime ca 1,5-2h rongijaama (LA Union Station), et sealt jätkata teed oma San Diegosse.
Kuna lennukis puudus WIFI ja rongis puudus WIFI, kus see pidi olema, siis jäi tegemata ka kohene programmi check-in, kuna erinevatele transportidele jõudmisega oli kiire. Lisaks oli meil probleem, kuidas saada ühendust meie Couchsrufingu hostperega. See õnnestus alles 3h hiljem, kui ootasime juba San Diego Union Stationis teiste (Helen, Kati-Leen, Merli) hoste. Ja WIFI saabus koos viimastega.

Oh seda rõõmu, kui saime kõik vajaliku info (nt telefoninumber!! küsi alati ennetades esimese asjana) ja Patrick ja Melanie oma superLexusega ette sõitsid. Jõudsime oma esimesse koju. Ja neil on kõige ägedam inglise buldog, kes rulatab ja surfab?! How awesome is that? Lisaks on meil 2e voodiga sviit.

Selgub, et kolmapäevad  on pidupäev ja seega ootab meid ees FarmMarket (koos paljude hipidega :D) ja õhtul veel mingi pidu. Eks saab siis näha!

Paberimajandus: I-94 number sai kiirelt tehtud, homme on vaja ruttu leida endale telefon ja kõnekaart ja viia lõpule programmi Check-In. Oleme veel graafikus.

Päikest =)