Laupäev, 6.06.2015
Ikka veel töötud, aga
läksime Connoriga San Diego peale sõitma, Sunset Cliffs, Torrey Pines, Coronado Island ja veel igasugused
mõnusad kohad said vaadatud. Varsti lähme võib-olla matkama/ronima ka. Torrey
Pines’ist üles minnes pidi vägev vaade olema. Khuul.
Auto hakkas miskit jukerdama ja olime kella 16ks kodus tagasi. Sõime ja valmistusime oma esimeseks USA houspartyks.
Auto hakkas miskit jukerdama ja olime kella 16ks kodus tagasi. Sõime ja valmistusime oma esimeseks USA houspartyks.
Kadri ja Kati said hilise
teavituse, et peavad minema teise kohta proovipäevale ja ei saagi tulla peole L
Pidu pidi hakkama kell 5pm. Meie
siis läksime Heleni ja Merliga. Jõudsime oma sihtpunkti kell 19, Hornblend
1819.
Muusika kõva lounge, seisime #1
üksuse ukse juures ja mõtlesime, et mis siis peale hakkame, sest teadsime ainult
ühte tüüpi, kellega tutvusime juhuslikult Kadriga siis, kui ületänava korterit
vaatamas käisime.
(Vahepala: Alan tuli lihtsalt
vastasmaja naabriga rääkima, et waazap ja siis suure hooga said numbrid ka
vahetatud, kuna Alan lubas ka aidata meil korterit leida. Siis istusme selle
alumise korruse naabri pool all ja ootasime maja omanikku, Luke’i, kes pidi
15-20 pärast jõudma. Saime vaadatud, aga kuna omanik ise elas tegelikult kohe
kõrval korteris, siis ei oleks olnud kuidagi võimalik ära mahutada 8 inimest
sinna nii, et keegi aru ei saa.)
Siis tuli üks tüdruk, Mel, ukse
peale uurima ja ütlesime, et oleme Alani tuttavad(mille peale ta oli päris
segaduses) ja tulime germans Go away partyle. Selge. Liikusime edasi pisikesse
tagahoovi, kus oli ka teine korteri omanik Antonia(Tony). Tutvustus oli päris
hea „Hey guys, here are my awesome friends (whos names I don’t even know).
Lõpuks ilmus kuskilt Alan ka välja. Alguses olid mõned õlled ja suhteliselt
halb algus, sest kedagi me ei teadnud ja suht lamp oleks olnud minna rääkima.
Aga tüüpiline ameerika barbeque burgerite ja hot dogidega + salat ja kastmed!
Alan ütles, et praegu ongi veel vaikne, aga siis hiljem läheb käest ära.
klubimuusika pandi põhja, kanepist
ei maksa rääkida, seda teeb siin ilmselt iga teine sandiegolane. Välja võeti
pangakaart ja taldrik, koka otse köögilaual. Lihtsalt huvitav oli jälgida kõike seda ulmet, mis ümberringi toimus. Ainult filmis. Siiani ei
usu seda kõike. Siis need kahe ja üle meetrised, keda ma arvasin olevat
korvpallurid, olid kõik hoopis poksijad, neid oli oma 10 seal vähemalt. Samuti
ühines meiega Jeff ( nende coach, jiujitsu master!). Merli suutis poisse oma
taipoksi oskustega šokeerida. Ka meid :D
Palju juttu ja tutvustamist, miks
me siin oleme, mida teeme, kauaks jääme ja et San Diego on ikka parim koht kuhu
tulla suveks. Samuti 4.juuli tuleb kindlasti tulla Pacific Beachil. Sai
räägitud tööst ja juurde mingeid reference’ ja üldse palju uusi tutvusi.
Ühe ajal oli plaan edasi mina
Jeffi poole downtowni ja siis edasi kuskile klubisse. Mõtlesime, et lähme koju,
aga Alan veenas meid lõpuks siiski minema korra vaatama, milline see Jeffi kodu
ikkagi on. Alles siis kui me sinna jõudsime, jõudis mulle kohale, et see on
Jeff Glover ( da faak, täiesti hull pidu). Tüüp elab ühe klubi peal, läksime
teisele korrusele, võiks öelda, et korter oli veel täiesti ehitamisjärgus,
istusime ühe koridori lõppu mingisse tuppa maha. Kõrvainfektsiooniga suur kuts
jalutas ka ringi.
where's the rest, where's the rest????
ReplyDeleteLuuser võttis ennast 3 päeva jooksul kokku ja panin uue postituse hakkama, tänks motiveerimast. khuulkhuul!
Delete