Networking, Tinder ja töö

26.06.2015

10 päeva hiljem viimasest postitusest (06.06) ja meil oli/on kõigil olemas töö! Check!

Ilma igasuguste tutvusteta on üsna raske kohe mingit tööd saada. Võid ju küll käia ühepäevaga 15-30 erinevat kohta läbi, igal pool on sama vastus: "em.. we are always taking resume's", "just hired two new girls", "not right now, but we will be in 1-2 week" or "J-1*?..no thank you" . Kasutu.

Niisiis tuleb välja, et Tinder on väga kasulik vahend tutvuste leidmiseks. Eriti vägev on siis, kui seda omab vähemalt üks sõbrannadest, kelle kaudu saab ka restorani tööle mindud. Juhhei, Tinder ftw!

Töötan hispaanipärases tapase restoranis Turquoise, Cafe Bar Europa (http://theturquoise.com/). Kuna mul ei olnud tegelikult absoluutselt mingit kogemust laudade otsese teenindamisega (ainult kohviku letiteenindus), tundus algus päris pingeline. Esimene nädal olime 5p/ndl x training 3h, mis oli väga lühike aeg ja midagi rasket ei olnudki. Viimasel trainingpäeval saime siis võtta server'itena oma esimesed lauad ka (alguses pidime jääma küll supportteamiks, aga ilmselgelt teeme liiga head tööd :P).

1. laud elus. Ma poleks oodanud sellist ebaõnnestumist. Terve eelneva nädala jooksul oli iga päev saadud vastu võetud "busserina" üksikuid tellimusi ja viidu mitukümmend erinevat toitusid lauda ja mitte ühtegi probleemi. Ja siis. Tellisid steak'i, mis selgus üsna kohe, et meil tol õhtul menüüs seda ei olnud. Järgmiseks tuli kohe vein, mida kõigist neist mitmekümnetest veinidest oli ka ainus, mis pidi järgmisel päeval tellimusega tulema. Lisaks oli welldone liha nende jaoks ikkagi pisut toores ja järgmise liharoa (Braised Beef) tellimuse tingimus oli, et peaasi et pole rasva, neile fat ei meeldi. Puhas kokkusattumus, et kaks asja, mis menüüst puudu on satuvad nimelt ühe laua tellimusse. Aga kokkuvõttes oli see ikkagi positiivne kogemus, sest klientidega sai nalja visatud ja lõpuks oli see ainus laud, millelt salaja tippi sain.

Kuidas ainus tip? Nimelt on selle restorani menüühindade sees servicecharge** juba sisse märgitud, mistõttu meil kahjuks puudub teoreetiline tipijätmise kohustus. Kui toit oli ületamatult maitsev ja teenindus suurepärane ja rahaga ei ole midagi peale hakata, võib selle panna live-esinejate toetuseks.
Jah, meil on suurepärased muusikud iga päev nii väljas päeval kui sees õhtustel aegadel. Imeline!

Toidud on vaieldamatult head, rääkimata veinidest ja ilmselt saab suve lõpuks minust veel suurepärasem kokk, vähemalt külmlaua valmistamisel ;) Ettenähtud on meile ka õhtusöök pärast tööd koos mõne klaasi veiniga. Ja siis kahe bussiga 1,5h sõitu koju (Y).



Olen blogipidamise natuke unarusse jätnud, aga ma üritan vaikselt siis jälle järje peale jõuda.

Ja siis hakkasin vaikselt bändi ka tegema ( to be continued...)

*J-1 on meie viisa tähistus
** Palka saame 9$ +  service charge, miinus maksud.

Raju

Laupäev, 6.06.2015

Ikka veel töötud, aga läksime Connoriga San Diego peale sõitma, Sunset Cliffs, Torrey Pines, Coronado Island ja veel igasugused mõnusad kohad said vaadatud. Varsti lähme võib-olla matkama/ronima ka. Torrey Pines’ist üles minnes pidi vägev vaade olema. Khuul.

Auto hakkas miskit jukerdama ja olime kella 16ks kodus tagasi. Sõime ja valmistusime oma esimeseks USA houspartyks.

Kadri ja Kati said hilise teavituse, et peavad minema teise kohta proovipäevale ja ei saagi tulla peole L

Pidu pidi hakkama kell 5pm. Meie siis läksime Heleni ja Merliga. Jõudsime oma sihtpunkti kell 19, Hornblend 1819.

Muusika kõva lounge, seisime #1 üksuse ukse juures ja mõtlesime, et mis siis peale hakkame, sest teadsime ainult ühte tüüpi, kellega tutvusime juhuslikult Kadriga siis, kui ületänava korterit vaatamas käisime.

(Vahepala: Alan tuli lihtsalt vastasmaja naabriga rääkima, et waazap ja siis suure hooga said numbrid ka vahetatud, kuna Alan lubas ka aidata meil korterit leida. Siis istusme selle alumise korruse naabri pool all ja ootasime maja omanikku, Luke’i, kes pidi 15-20 pärast jõudma. Saime vaadatud, aga kuna omanik ise elas tegelikult kohe kõrval korteris, siis ei oleks olnud kuidagi võimalik ära mahutada 8 inimest sinna nii, et keegi aru ei saa.)

Siis tuli üks tüdruk, Mel, ukse peale uurima ja ütlesime, et oleme Alani tuttavad(mille peale ta oli päris segaduses) ja tulime germans Go away partyle. Selge. Liikusime edasi pisikesse tagahoovi, kus oli ka teine korteri omanik Antonia(Tony). Tutvustus oli päris hea „Hey guys, here are my awesome friends (whos names I don’t even know). Lõpuks ilmus kuskilt Alan ka välja. Alguses olid mõned õlled ja suhteliselt halb algus, sest kedagi me ei teadnud ja suht lamp oleks olnud minna rääkima. Aga tüüpiline ameerika barbeque burgerite ja hot dogidega + salat ja kastmed! Alan ütles, et praegu ongi veel vaikne, aga siis hiljem läheb käest ära.

Jep, poleks arvanud. Inimesi tuli kogu aeg juurde, kella 20ajal oli seal juba umbes 30 inimest. Umbes kell 23 ajal kolisime #1 üle #2 üksusesse(boksmaja, ühine tagaaed) ja pidu läks käima,

klubimuusika pandi põhja, kanepist ei maksa rääkida, seda teeb siin ilmselt iga teine sandiegolane. Välja võeti pangakaart ja taldrik, koka otse köögilaual. Lihtsalt huvitav oli jälgida kõike seda ulmet, mis ümberringi toimus. Ainult filmis. Siiani ei usu seda kõike. Siis need kahe ja üle meetrised, keda ma arvasin olevat korvpallurid, olid kõik hoopis poksijad, neid oli oma 10 seal vähemalt. Samuti ühines meiega Jeff ( nende coach, jiujitsu master!). Merli suutis  poisse oma taipoksi oskustega šokeerida. Ka meid :D 

Palju juttu ja tutvustamist, miks me siin oleme, mida teeme, kauaks jääme ja et San Diego on ikka parim koht kuhu tulla suveks. Samuti 4.juuli tuleb kindlasti tulla Pacific Beachil. Sai räägitud tööst ja juurde mingeid reference’ ja üldse palju uusi tutvusi.

Ühe ajal oli plaan edasi mina Jeffi poole downtowni ja siis edasi kuskile klubisse. Mõtlesime, et lähme koju, aga Alan veenas meid lõpuks siiski minema korra vaatama, milline see Jeffi kodu ikkagi on. Alles siis kui me sinna jõudsime, jõudis mulle kohale, et see on Jeff Glover ( da faak, täiesti hull pidu). Tüüp elab ühe klubi peal, läksime teisele korrusele, võiks öelda, et korter oli veel täiesti ehitamisjärgus, istusime ühe koridori lõppu mingisse tuppa maha. Kõrvainfektsiooniga suur kuts jalutas ka ringi.

Suhteliselt kohe läksime siiski alla õue tagasi ja vaatasime kõrvale klubisse, kuhu saime lihtsalt niisama sisse(yep, they’re The Upstairs people, yeahyeah, go on, go on), järjekorrast hoolimata(mis oli peaaegu olematu, aga siiski) ja ei mingeid dokumente. Ilmselgelt veits privilegeeritud tunne. Teiselt poolt sai välja, õue, seal oli eraldi ala ja veel katuseala ja tehnika taga omakorda väike rularamp, kus Jeff mingeid trikke tegi. Rahvast oli vähe ja muss(roosadelühikeste juustega DJ) mängis veel ainult kella 2ni. Võtsime oma Sidecari ja tulime koju ära. What a night?!

Töötud, ikka veel.

Reede, 5.06.15

Täiesti töötud, käisime Heleniga Downtownis ringi terve päev hommikust kuni kella 18ni ja saime ühe tema Tinderi sõpsu Connoriga kokku. Rääkisime juttu ja käisime erinevaid North Parki Craft Beer baare läbi. Tuleb välja, et San Diegos on nüüd juba üle 112e käsitööõlle pruulimise koha. Kuskil 19st-2ni istusime erinevates kohtades ja proovisime erinevaid õllesid, mis kõik olid vaieldamatult head. Koju läksime Sidecariga 14$ (odavam Uberist ja Liftist ;)

.